Õppekavad
Koolituste õppekavad
Avatud koolituste täpsed õppekavad — eesmärgid, õpiväljundid, sisu ja lõpetamise tingimused.
1 Õppe eesmärk
Koolituse eesmärk on anda õpetajale praktilisi, mängulisi ja õppijat kaasavaid võtteid täishäälikute pikkuste õpetamiseks ja kinnistamiseks.
Koolitus aitab õpetajal mõista, kuidas toetada õpilast täishäälikute pikkuste eristamisel, kuidas määrata veaohtlikku kohta ning kuidas muuta õigekirja õppimine lapse jaoks arusaadavaks, jõukohaseks ja rõõmu pakkuvaks.
Koolitusel astub õpetaja ise õppija rolli — proovib, katsetab, eksib ja avastab, et kogeda õppetegevusi nii, nagu neid kogeb laps.
2 Õpiväljundid
Koolituse läbinud õppija:
- mõistab täishäälikute pikkuste õpetamise põhimõtteid;
- oskab leida sõnas veaohtlikku kohta;
- oskab kasutada võrdlevat hääldamist täishäälikute pikkuste eristamisel;
- oskab rakendada mängulisi ja praktilisi võtteid täishäälikute pikkuste õpetamisel ja kinnistamisel;
- oskab valida õppija vajadustest lähtuvaid harjutusi ja õppetegevusi.
3 Õpingute alustamise tingimused
Õpingute alustamiseks puuduvad eeltingimused.
Koolitus on eelkõige mõeldud klassiõpetajatele, kuid osalema on oodatud ka teised õpetajad ja haridusvaldkonna spetsialistid, kes tegelevad laste lugemise ja kirjutamise toetamisega.
4 Õppe kogumaht ja ülesehitus
Koolituse kogumaht: 4 akadeemilist tundi (180 minutit).
Õpe toimub kontaktõppena.
Koolituse ülesehitus on praktilise suunitlusega ning suurem osa õppest toimub läbi tegevuste, mängude, harjutuste ja katsetamise.
5 Õppe sisu
Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:
- täishäälikute pikkused ja nende õpetamise põhimõtted;
- veaohtlik koht;
- täishäälikute pikkuse eristamine kuulmise ja hääldamise kaudu;
- võrdlev hääldamine;
- täishääliku pikkuse seostamine kirjapildiga;
- mängulised võtted täishäälikute pikkuste õpetamiseks;
- õppetegevuste kohandamine erinevate õppijate vajadustele;
- interaktiivsete vahendite kasutamine õigekirjaõppes.
6 Õppemeetodid
Koolitusel kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mille keskmes on praktiline kogemus ja mänguline õppimine.
Kasutatakse:
- mängulisi õppetegevusi;
- praktilisi harjutusi;
- paaris- ja rühmatööd;
- võrdlevat hääldamist;
- arutelusid ja kogemuste jagamist;
- interaktiivseid õppetegevusi;
- õppija rollis katsetamist.
Õpetaja ei ole koolitusel ainult kuulaja — ta saab ise proovida, katsetada ja kogeda.
7 Õppekeskkonna kirjeldus
Koolitus toimub Jaagupi Mängukooli õppekeskkonnas või tellimuskoolituse korral koolituse tellija ruumides.
Õppekeskkond on õppijat toetav, turvaline ja koostööd soodustav ning võimaldab kasutada erinevaid praktilisi õppematerjale, mänguvahendeid ja digitaalseid ning interaktiivseid vahendeid.
8 Õppematerjalid
Koolitusel kasutatakse koolitaja koostatud õppematerjale, praktilisi töövahendeid, mänge ja näidistegevusi.
Koolitusel osalejale võimaldatakse kasutada koolituse läbimiseks vajalikke materjale ning vajadusel antakse materjalid osalejale kaasa või tehakse need talle elektrooniliselt kättesaadavaks.
9 Õpiväljundite saavutamise hindamine
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilise ülesande kaudu.
Õppija koostab või lahendab koolitusel käsitletud teemaga seotud praktilise ülesande ning demonstreerib õpitud võtete rakendamise oskust.
10 Koolituse lõpetamise tingimused ja väljastatav dokument
Koolituse lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 90% koolituse mahust.
Koolituse läbinud õppijale väljastatakse koolitustõend.
Koolitustõendile märgitakse koolituse nimetus, toimumise aeg, koolituse maht, koolitaja nimi ning muud õppekorralduse alustest tulenevad andmed.
11 Koolitaja kompetentsus
Hedi Kadover
Hedi Kadover on klassiõpetaja, õpiabiõpetaja, parandusõppe õpetaja ja kirjutamisõpetaja, kellel on 23-aastane kogemus laste lugema ja kirjutama õpetamisel.
Oma töös on ta tegelenud erinevate õppijatega ning toetanud lapsi, kellel on olnud raskusi lugemise, kirjutamise ja õigekirja omandamisel.
Hedi kasutab oma töös praktilisi, mängulisi ja õppijat kaasavaid meetodeid ning lähtub põhimõttest, et õppimine peab olema lapse jaoks jõukohane, tähenduslik ja pakkuma eduelamust.
Omab klassiõpetaja diplomit, mille lisaerialadeks olid parandusõpe ja rakenduspsühholoogia. Samuti on lõpetanud Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli eripedagoogika erialal ning omandanud haridusteaduse bakalaureusekraadi eripedagoogikas.
1 Õppe eesmärk
Koolituse eesmärk on anda õpetajale praktilisi, mängulisi ja õppijat kaasavaid võtteid suluta kaashäälikute pikkuste õpetamiseks ja kinnistamiseks.
Koolitus aitab õpetajal mõista, kuidas toetada õpilast suluta kaashäälikute pikkuste eristamisel, kuidas määrata veaohtlikku kohta ning kuidas muuta õigekirja õppimine lapse jaoks arusaadavaks, jõukohaseks ja rõõmu pakkuvaks.
Koolitusel astub õpetaja ise õppija rolli — proovib, katsetab, eksib ja avastab, et kogeda õppetegevusi nii, nagu neid kogeb laps.
2 Õpiväljundid
Koolituse läbinud õppija:
- mõistab suluta kaashäälikute pikkuste õpetamise põhimõtteid;
- oskab leida sõnas veaohtlikku kohta;
- oskab kasutada võrdlevat hääldamist suluta kaashäälikute pikkuste eristamisel;
- oskab rakendada mängulisi ja praktilisi võtteid suluta kaashäälikute pikkuste õpetamisel ja kinnistamisel;
- oskab valida õppija vajadustest lähtuvaid harjutusi ja õppetegevusi.
3 Õpingute alustamise tingimused
Õpingute alustamiseks puuduvad eeltingimused.
Koolitus on eelkõige mõeldud klassiõpetajatele, kuid osalema on oodatud ka teised õpetajad ja haridusvaldkonna spetsialistid, kes tegelevad laste lugemise ja kirjutamise toetamisega.
4 Õppe kogumaht ja ülesehitus
Koolituse kogumaht: 4 akadeemilist tundi (180 minutit).
Õpe toimub kontaktõppena.
Koolituse ülesehitus on praktilise suunitlusega ning suurem osa õppest toimub läbi tegevuste, mängude, harjutuste ja katsetamise.
5 Õppe sisu
Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:
- suluta kaashäälikute pikkused ja nende õpetamise põhimõtted;
- veaohtlik koht;
- suluta kaashäälikute pikkuse eristamine kuulmise ja hääldamise kaudu;
- võrdlev hääldamine;
- suluta kaashäälikute pikkuse seostamine kirjapildiga;
- mängulised võtted suluta kaashäälikute pikkuste õpetamiseks;
- õppetegevuste kohandamine erinevate õppijate vajadustele;
- interaktiivsete vahendite kasutamine õigekirjaõppes.
6 Õppemeetodid
Koolitusel kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mille keskmes on praktiline kogemus ja mänguline õppimine.
Kasutatakse:
- mängulisi õppetegevusi;
- praktilisi harjutusi;
- paaris- ja rühmatööd;
- võrdlevat hääldamist;
- arutelusid ja kogemuste jagamist;
- interaktiivseid õppetegevusi;
- õppija rollis katsetamist.
Õpetaja ei ole koolitusel ainult kuulaja — ta saab ise proovida, katsetada ja kogeda.
7 Õppekeskkonna kirjeldus
Koolitus toimub Jaagupi Mängukooli õppekeskkonnas või tellimuskoolituse korral koolituse tellija ruumides.
Õppekeskkond on õppijat toetav, turvaline ja koostööd soodustav ning võimaldab kasutada erinevaid praktilisi õppematerjale, mänguvahendeid ja digitaalseid ning interaktiivseid vahendeid.
8 Õppematerjalid
Koolitusel kasutatakse koolitaja koostatud õppematerjale, praktilisi töövahendeid, mänge ja näidistegevusi.
Koolitusel osalejale võimaldatakse kasutada koolituse läbimiseks vajalikke materjale ning vajadusel antakse materjalid osalejale kaasa või tehakse need talle elektrooniliselt kättesaadavaks.
9 Õpiväljundite saavutamise hindamine
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilise ülesande kaudu.
Õppija koostab või lahendab koolitusel käsitletud teemaga seotud praktilise ülesande ning demonstreerib õpitud võtete rakendamise oskust.
10 Koolituse lõpetamise tingimused ja väljastatav dokument
Koolituse lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 90% koolituse mahust.
Koolituse läbinud õppijale väljastatakse koolitustõend.
Koolitustõendile märgitakse koolituse nimetus, toimumise aeg, koolituse maht, koolitaja nimi ning muud õppekorralduse alustest tulenevad andmed.
11 Koolitaja kompetentsus
Hedi Kadover
Hedi Kadover on klassiõpetaja, õpiabiõpetaja, parandusõppe õpetaja ja kirjutamisõpetaja, kellel on 23-aastane kogemus laste lugema ja kirjutama õpetamisel.
Oma töös on ta tegelenud erinevate õppijatega ning toetanud lapsi, kellel on olnud raskusi lugemise, kirjutamise ja õigekirja omandamisel.
Hedi kasutab oma töös praktilisi, mängulisi ja õppijat kaasavaid meetodeid ning lähtub põhimõttest, et õppimine peab olema lapse jaoks jõukohane, tähenduslik ja pakkuma eduelamust.
Omab klassiõpetaja diplomit, mille lisaerialadeks olid parandusõpe ja rakenduspsühholoogia. Samuti on lõpetanud Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli eripedagoogika erialal ning omandanud haridusteaduse bakalaureusekraadi eripedagoogikas.